Evi Hindpere - kinnisvarajurist

Home
Estonia
Tallinn
Evi Hindpere - kinnisvarajurist

Olen pikaajalise kogemusega kinnisvarajurist ja koolitaja
[email protected]

07/09/2026

Täna sai Kinnisvarakoolis avapaugu uus õppeaasta Kinnisvaramaakleri ABC koolitusega. 🏠📚

Pildil on osa tänastest kuulajatest, teised olid meiega veebis. Mõned neist on kinnisvaramaailmaga juba tuttavad, teised alles astuvad sellesse põnevasse maailma. Kõigil aga ühine soov midagi uut õppida ja ennast arendada.

Ees ootavad veel kolm sisukat koolituspäeva, palju teadmisi, küsimusi ja arutelusid. Iga uus grupp on erinev ning just inimesed teevadki selle koolituse minu jaoks nii toredaks – ja peaaegu alati õpin ka ise midagi uut. 😊

Kinnisvaramaailmas igav juba ei hakka. 😉

02/06/2026

Varjatud puudused: kinnisvaramaakleri ellujäämiskursus

Kinnisvaraturul on praegu üks teema, mis paneb nii müüjad kui maaklerid aeg-ajalt sügavalt sisse hingama. Jah – varjatud puudused. Need salapärased tegelased, kes ilmuvad välja täpselt siis, kui ostja on juba sisse kolinud ja avastab, et vannitoa ventilatsioon töötab ainult siis, kui naaber köhib.

Paljud müüjad ei julge enam müüa, sest kardavad hilisemaid nõudmisi. Maakler seisab kõrval ja mõtleb: “Kas ma oleks pidanud kuulutusse lisama ka selle, et põrand kriuksub nagu vanaema suvekodus?”

Maakler, kas sina tead, kuidas end ja oma klienti kaitsta?
Kui vastus on “jah”, oled sa superkangelane. Kui vastus on “ei”, oled täiesti normaalne maakler.

Aga mõlemal juhul on sul võimalus saada targemaks kui keskmine Facebooki “ekspert”.

Sel neljapäeval Kinnisvarakoolis
Räägin sulle:
✔ mis on päriselt varjatud puudus ja mis lihtsalt “naabri iseloom” ✔ millised riskid on kõige salakavalamad ✔ kuidas dokumenteerida nii, et ostja ei saaks hiljem öelda “ma ei teadnud” ✔ ja kuidas kaitsta nii ennast kui oma klienti, ilma et peaksid pärast tehingut palderjani ostma

Kui tahad olla maakler, kes ei karda varjatud puudusi, vaid paneb need ise nurka häbenema, siis näeme neljapäeval.

https://www.kinnisvarakool.ee/veel-jouad-registreeruda.../

Evi Hindpere – kinnisvarajurist
[email protected]
www.kinnisvarajurist.ee

21/05/2026

„AS IS“

Probleemid seoses „varjatud puudustega“ on paraku tõusuteel. Võimalike vaidluste vältimiseks soovivad paljud müüjad lisada müügilepingusse klausli, mille kohaselt ostja omandab lepingu eseme sellisena, nagu see on („as is“), ega oma müüja vastu pretensioone lepingu eseme seisukorra osas.

Paraku ei välista selline lepingupunkt müüja vastutust lepingu eseme varjatud puuduste eest ega takista ostjal selliste nõuete esitamist müüja vastu.

Seadus võimaldab küll sõlmida müüja vastutust piiravaid kokkuleppeid, kuid ainult teatud ulatuses. Nimelt ei vabane müüja vastutusest müüdava asja puuduste eest juhul, kui müüja oli puudustest teadlik või pidi neist teadlik olema, kuid jättis selle ostjale avaldamata.

Seega ei aita „as is“ klausel müüjal vabaneda vastutusest nende puuduste eest, millest ta teadis, kuid mille ta ostja eest maha vaikis.

Eesti õiguses puudub mõiste „as is“ otsene regulatsioon. Seetõttu tuleks lepingus täpselt lahti kirjutada, mida pooled selle all silmas peavad.

Näiteks võib kokku leppida, et müüja ei vastuta selliste puuduste eest, millest ta ei teadnud ega pidanudki teadma, ning ostjal puudub õigus kasutada selliste puuduste korral müüja vastu õiguskaitsevahendeid.

Kui soovid lähemalt teada saada, mis on varjatud puudused ja kuidas kaitsta müüjat – aga ka maaklerit – edasiste probleemide eest, tule Kinnisvarakooli koolitusele 4. juunil 2026.

Evi Hindpere – kinnisvarajurist
[email protected]
www.kinnisvarajurist.ee

01/05/2026

Hääletamine

Kui korteriomanike üldkoosolekule on kogunenud nõutav arv korteriomanikke, on koosolek otsustusvõimeline ning võib alustada selle läbiviimist.

Kõigepealt valitakse koosoleku juhataja ja protokollija (need võivad olla ka üks ja sama isik). Seejärel asutakse päevakorras toodud otsuseid vastu võtma.

Päevakorda ennast koosolekul hääletama ei pea ega saagi, sest päevakorra koostamine on juhatuse ülesanne. Korteriomanikel oli enne koosolekut võimalus nõuda täiendavate küsimuste lisamist päevakorda.
• Tavapärase valitsemise küsimused võetakse vastu koosolekul osalenute häälteenamusega.
• Põhikirja muutmise otsuse poolt peab olema üle 2/3 koosolekul osalenutest.
• Maja renoveerimise ja suurema laenu võtmise otsuse vastuvõtmiseks on vajalik kvalifitseeritud häälteenamus – otsuse poolt on antud üle poole kõigist häältest nende korteriomanike poolt, kellele kuulub üle poole kaasomandi osadest.
• Olulised ümberehitused vajavad aga konsensust ehk kõigi korteriomanike nõusolekut.

Korteriomanike üldkoosolekul annab iga korteriomand ühe hääle, kui põhikirjas ei ole ette nähtud teisiti, näiteks et:
• igal korteriomanikul on üks hääl sõltumata talle kuuluvate korteriomandite arvust, või
• häälte arv sõltub korteriomandi kaasomandi osa suurusest.

See loetelu on ammendav ning häälte jagunemist ei saa muul viisil reguleerida.

PS. Kui korteriomand kuulub üheaegselt kahele või enamale isikule, on neil üldkoosolekul kokku siiski vaid üks hääl.

Evi Hindpere – kinnisvarajurist
[email protected]
www.kinnisvarajurist.ee

23/04/2026

Mida ütleb Riigikohus kvoorumi ja liikmesuse kohta

Minu eelmise nädala postitus „Koosoleku kokkukutsumise korra oluline rikkumine“ tõi kaasa väga suure kommetaaride hulga, mida oli ka oodata. Olen seda korduvalt kogenud, et korteriühistute juhatused ei tee vahet kvooruminõudel ja hääletamisel. Need on siiski kaks eriasja, millele tuleb tähelepanu pöörata.

Antud teemat on käsitlenud Riigikohus kahes kohtulahendis, mida ma käeolevaga üritan lahti mõtestada.

Lahendis nr 2-24-6208 Riigikohtu kolleegium selgitas, et vaatamata sellele, et KrtS § 1 lg 4 kohaselt loetakse korteriühistu liikmeteks kõik korteriomandite omanikud, tuleneb ühest korteriomandist üks liikmesus korteriühistus, millega seotud õigusi teostavad korteriomandi ühised omanikud ühiselt. Üldkoosoleku kvoorumi arvutamisel tuleb seetõttu lähtuda korteriomandite arvust.

Lihtsamalt öeldes on kõik korteriomanikud ühistu liikmed. Seega, kui korter kuulub üheaegselt kahele või enamale isikule, on nad kõik ühistu liikmed, kuid kvoorumis käsitletakse neid ühe liikmena/korteriomanikuna. Ja ka hääletamisel on neil kokku vaid üks hääl.

Lahendis nr 2-19-10326 on Riigikohus selgitanud, et KrtS § 1 lg 4 kohaselt on korteriühistu eraõiguslik juriidiline isik, mille liikmeteks on kõik ühe korteriomanditeks jagatud kinnisomandi korteriomandite omanikud. Eeltoodust ei tulene aga, et olukorras, kus ühele korteriomanikule kuulub mitu korteriomandit, võiks selline isik olla käsitatav ühistu mitme liikmena. Kolleegium leiab, et iga isik saab olla vaid üks korteriühistu liige, sõltumata sellest, mitu korteriomandit talle kuulub.

Evi Hindpere – kinnisvarjurist
[email protected]
www.kinnisvarajurist.ee

17/04/2026

Koosoleku kokkukutsumise korra oluline rikkumine

Käes on aktiivne korteriomanike üldkoosolekute kokkukutsumise aeg.

Olen tegelenud palju korteriühistutega seotud õigusvaidlustega ning pean tõdema, et paljud juhatuse liikmed ja ka valitsejad rikuvad – kas teadlikult või teadmatusest – koosoleku kokkukutsumise korda. Selle tagajärjeks võib olla vastuvõetud otsuste tühisus või nende hilisem tühistamine.

Millised on peamised vead, mida sageli tehakse?
• Juhatus ei kontrolli enne koosolekut kinnistusraamatust korteriomanike nimekirja, mistõttu puudub selgus, kes on õigustatud koosolekul osalema ja hääletama.
• Ei arvestata, et kui korteriomand kuulub mitmele isikule, võivad nad koosolekul osaleda kas ühiselt või esindaja kaudu (sh võib esindajaks olla üks ühistest omanikest).
• Kvoorumi arvestamisel eksitakse – korteriomanik on üks liige sõltumata talle kuuluvate korteriomandite arvust.
• Korteriomanikele ei tehta enne koosolekut kättesaadavaks otsuste eelnõusid ega dokumente, mille üle hääletama hakatakse.
• Koosoleku kutset ei saadeta kõigile või see saadetakse hilinenult (etteteatamise tähtaega ei osata arvutada).
• Päevakord on puudulik või ebaselge.
• Koosolekul osalejate nimekiri on puudulik või ebatäpne.
• Koosoleku teates ei ole selgelt märgitud toimumise aeg ja koht.

Kui koosoleku kokkukutsumise korda rikutakse oluliselt, ei ole koosolek otsustusvõimeline ning seal vastu võetud otsused on tühised – see tähendab, et nendest ei tulene kellelegi õigusi ega kohustusi.

Tasub meeles pidada: formaalsused ei ole pelgalt bürokraatia – need on õiguspäraste otsuste eelduseks.

Evi Hindpere – kinnisvarajurist
[email protected]
www.kinnisvarajurist.ee

02/04/2026

Millal võib korteriühistu siseneda korterisse remonttööde tegemiseks?

Korteriühistu kohustus on hoida maja korras ja tagada, et vajalikud tööd saaksid tehtud. Aga mis saab siis, kui tööde tegemiseks on vaja pääseda mõne korteri sisse ja omanik ei ole sellega nõus?

Seadus annab selliseks olukorraks lahenduse. Korteriühistul on õigus pöörduda kohtu poole ja taotleda luba kasutada korteriomaniku eriomandit (nt korterit või panipaika), kui see on vajalik ehitustööde tegemiseks.

Oluline on aga see, et:
✔️ tööde tegemine peab olema eelnevalt kokku lepitud korteriomanike vahel või otsustatud üldkoosolekul;
✔️ eraldi otsust selle kohta, et peab lubama oma korterisse siseneda, ei ole vaja – piisab tööde otsusest.

Kui asi jõuab kohtusse, siis:
🔹 kohus määrab täpselt kindlaks tingimused – kes, millal ja kui kauaks võib korterisse siseneda;
🔹 korteriomanikul on õigus oma arvamust avaldada ja pakkuda ka alternatiivseid tingimusi;
🔹 lõpliku otsuse teeb kohus, lähtudes mõlema poole huvidest.

👉 Kokkuvõttes: korteriühistu ei saa omavoliliselt korterisse siseneda, kuid seadus annab võimaluse vajalikud tööd siiski ära teha ka siis, kui kokkuleppele ei jõuta.

Evi Hindpere – kinnisvarajurist
[email protected]
www.kinnisvarajurist.ee

Address

Tallinn

Website

https://kinnisvarajurist.ee/

Alerts

Be the first to know and let us send you an email when Evi Hindpere - kinnisvarajurist posts news and promotions. Your email address will not be used for any other purpose, and you can unsubscribe at any time.

Contact The Business

Send a message to Evi Hindpere - kinnisvarajurist:

Want your business to be the top-listed Law Practice in Tallinn?